Eellugu

XIII - XII sajandil vallutasid iisraellased, pärimuse järgi Joosua juhtimisel, Kaanani. Algas niinimetatud kohtumõistjate ajajärk, mil maa polnud tõenäoliselt poliitiliselt ühendatud, vaid teineteisest suhteliselt sõltumatud hõimud elasid oma pealike kohtumõistjate (sofet) - alluvuses. Perioodi iseloomustab vaen Kaanani rannikualal elavate vilistitega.

Riigi tekkirnine ja hiilgeaeg

XI sajandi teisel poolel juhtisid võitlust vilistite vastu Jahve ü1empreester Saamuel ja väepealik Saul, kelle Saamuel üldsuse survel kuningaks võidis. Sauli ja Saamueli vahel puhkenud konflikti tagajärjel hakkas Saamuel Sauli vastu edendama Juuda suguharu pealikku Taavetit. U 1000 sai Saul sõjas vilistitega lüüa ja tappis enda. Taavet tõusis iisraellaste kuningaks.

Taavet (1000-962) lõi puruks maa põhjaosale toetuvad Sauli pooldajad ja vallutas vilistitelt Jeruusalemma. Enamus vilistite alasid alistati. Palestiina ('Vana Testamendi' Kaananimaa) oli seega alistatud Taaveti ülemvõimule. Võimu pärandas ta ühele oma noorematest poegadest Saalomonile. Saalomon (962-922). Iisrael oli tõenäoliselt Kaanani võimsaim riik, mille valdused ulatusid Punase mereni ja mis oli tihedates suhetes teiste seas ka Tüürose kuninga Hiiramiga. Jeruusalemma rajati Jahve tempel, mille ehitamiseks kasutati foiniikia meistrite teeneid. Valitsusaja lõpul puhkesid rahutused riigi põhjaosas.

Iisraeli riik (põhjapoolsed suguharud) Saalomoni surmajärellõid 11 põhjapoolset suguharu Jerobeamijuhtimisel Jeruusalemma valitsejatest Taaveti dünastiast lahku moodutades nn Iisraeli riigi. Sel1e peamisteks ku1tuskohtadeks said Jeruusalemma asemel Peetelja Daan. Omri (876-869) rajas uue pealinnana Samaaria. Sõlmiti tihedad dünastilised sidemed Tüürosega. Ahabi ajal (869-850) osales Iisrael Damaskuse ja Uus-Hetiidi riikide kõrval Assüüria-vastases koalitsioonis, mis Salmanassar lII-1t lüüa sai. Austati kaanani jumalaid, mida soosis kuningas ja tema naine, Tüürose kuninga tütar Iisebel. See tõi kaasa J ahve preestrite vastuseisu. Prohvet Eelia võitis Kanneli mäel Baali preestreid. 842 kukutas väepealik Jehu Omri dünastia võimult - Iisebel tapeti - ja tõusis kuningaks (valitses 842-815). VIII sajandi teisel poolel sõlmis Iisrael taas tugevnenud Assüüria vastu liidu Damaskuse Juudaja Egiptusega. 732 val1utasid assüürlased Damaskuse. Iisrael tunnistas Assüüria iilemvõimu, kuid tema suhted Egiptusega provotseerisid Assüüria fÜnnaku. 722/1 vallutasid Assüürlased Samaaria. Kuningas ja ü1ikkond küüditati ning asemele asustati elanikke Mesopotaamiastja Araabiast.